| Summary: | <p><span>Eesti keelde laenatud sõna ei kopeeri alati laenuallika tähendust või tähendusi, vaid omandab sageli sellest kitsama või laiema või hoopis uue tähenduse. Selle põhjuseks on kultuuride erinevus, paik- kondlikud etnograafilised iseärasused, eri taime- ja loomaliikide levik, tabu jm. Rahvaetümoloogia mõjul võib sõna tähendus muutuda nii, et seos laenuallikaga puudub. Tähendusmuutus on sageli toimunud hiljem, mitte laenamise käigus, ning tingitud olude või esemete muutumisest. Mõnel juhul on sama sõna laenatud korduvalt, eri aegadel erinevas tähenduses. Sõnade ja nende tähenduste levik murretes aitab määrata laenude liikumise teid ja ühtlasi avastada murdealati eri suunast tulnud laene. Teiselt poolt aitab eesti sõna päritolu täpsustada võrdlus sarnase keelendi kasutusega sugulaskeelte ja kontaktkeelte murretes. Sõnade tähendussuhteid tuleb kindlasti arvestada nii keeleõppes ja tõlketöös kui ka sõnade päritolu määratlemisel. </span></p><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.12</p>
|
|---|