Eesti ja soome keele lauseehituse võrdlemisest 1980. ja 1990. aastail Mati Erelt
1980. aastate algul käivitunud soome ja eesti keele kontrastiivse uurimise projekti “Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus” üks põhiülesandeid oli kahe keele süntaktilise struktuuri võrdlus. Eesti poolelt vaadatuna andis projekti raames toimunud teadussuhtlus rohkesti infot ja ideid eesti keele...
| Main Author: | |
|---|---|
| Format: | Article |
| Language: | English |
| Published: |
Eesti Rakenduslingvistika Ühing = Estonian Association for Applied Linguistics
2015-10-01
|
| Series: | Lähivõrdlusi |
| Subjects: | |
| Online Access: | http://dx.doi.org/10.5128/LV25.02 |
| Summary: | 1980. aastate algul käivitunud soome ja eesti keele kontrastiivse uurimise projekti “Soome ja eesti keele grammatiline võrdlus” üks põhiülesandeid oli kahe keele süntaktilise struktuuri võrdlus. Eesti poolelt vaadatuna andis projekti raames toimunud teadussuhtlus rohkesti infot ja ideid eesti keele süntaksi uurijatele ja eesti keele teadusliku grammatika koostajatele. Soome ja eesti süntaktilise struktuuri võrdluse seisukohalt oli siiski tegemist pigem ettevalmistava etapiga. Konkreetsete tulemusteni jõuti 1990. aastail, kui rahvusvahelises lingvistikas muutus üheks juhtivaks trendiks keeletüpoloogia. Turu ülikoolis algatatud jätkuprojekti “Läänemere piirkonna keelte grammatiline võrdlus” (SCLOMB) käigus loodi samanimeline korpus, mis kaasas soome ja eesti keele võrdlusesse ka nende kontaktkeeled. 1990. aastail ilmus hulk võrdlevaid artikleid, kusjuures eriti häid tulemusi saadi aspekti ja aja süsteemide võrdluses. Seni põhiliselt veaanalüüsi tulemusi käsitlev kogumik “Lähivertailuja” hakkas sisaldama ka struktuurivõrdlusi ning muutus teaduslikult kaalukamaks. |
|---|---|
| ISSN: | 1736-9290 2228-3854 |