Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus
Kokkuvõte. Funktsionaalsemantiline väli on objektide klassifitseerimise ja võrdlemise universaalne vahend, mida saab kasutada nii ühe keele piires kui ka tüpoloogilises plaanis. Et välja konstrueerimise aluseks on loomulikud mõisteseosed, mitte grammati lised kategooriad ja lausesüntaks, siis sobib...
| Main Author: | |
|---|---|
| Format: | Article |
| Language: | English |
| Published: |
University of Tartu Press
2016-12-01
|
| Series: | Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri |
| Subjects: | |
| Online Access: | https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/15196 |
| _version_ | 1818787731771228160 |
|---|---|
| author | Pille Eslon |
| author_facet | Pille Eslon |
| author_sort | Pille Eslon |
| collection | DOAJ |
| description | Kokkuvõte. Funktsionaalsemantiline väli on objektide klassifitseerimise ja võrdlemise universaalne vahend, mida saab kasutada nii ühe keele piires kui ka tüpoloogilises plaanis. Et välja konstrueerimise aluseks on loomulikud mõisteseosed, mitte grammati lised kategooriad ja lausesüntaks, siis sobib väli liigituste loomiseks, sh artiklis kirjel datud modaaltähenduste semantiline hierarhia, võimaldades täpsustada ja seletada ka mõningaid traditsioonilise keelekäsitluse raskuspunkte, näiteks tõeväärtushinnangu ambivalentsust. Modaalsuse välja konstrueerimiseks olen valinud tautoloogiliste ehk suletud ringide meetodi (ld idem per idem) ja semantilised hierarhiad. Semantilistes määrangutes võimaldab tähenduskomponentide lähedus-kaugus kombata leksikaalsemantilis(t)e rühma(de) piire, konstrueerida leksikaalsemantilisi mikrovälju ning neid omavahel siduda. Mõisteseoste üldistamisel olen modaalsuse funktsionaalsemantilise välja puhul kasutanud dialektilise loogika seadusi, mis aitavad leida objekti olulisi tunnuseid. Paigutatuna süntagmaatilisele ja paradigmaatilisele teljele, saab tunnuste ristumisest struktuur, mis on sobiv modaalliigituste loomiseks ja objekti süsteemseks kirjeldamiseks. Artiklis toon näiteid, mille põhjal saab järeldada, et ühe või teise modaaltähenduse väljendamisel on vene ja eesti keeles kasutusel lekseemide, vormide ning süntaktiliste struktuuride kindlad kooskasutusmallid, mille leksikaalsemantiline ja morfosüntaktiline varieerumine on piiratud. Keeliti esineb siin osalist või täielikku lahknevust, analoogiat ja kokkulangevusi.
Abstract. Pille Eslon: The functional-semantic field as the basis for classifying modal meanings and comparing languages. The functionalsemantic field is a universal means for object classification and comparison that can be used both within a single language and typologically. Because the field is constructed using natural links between concepts, and not grammatical categories or sentence syntax, it lends itself to establishing classifications, including a semantic hierarchy of modal meanings discussed in the article. It allows us to clarify and elaborate on certain complexities of the construct of language, e.g. the ambivalence of the value judgement of truth. In order to establish and describe the links between concepts within a functional-semantic field, current research has resorted to lexicographical sources, corpuses and grammars of the Estonian and Russian languages. For the construction of the field of modality, the method of tautologic or closed circles (in Latin: idem per idem) was used. The proximity or distance of the components of meaning allows for the description of the bounds of lexicosemantic groups, for construction of lexicosemantic micro-fields and for their integration. Generalisation of conceptual links is based on the laws of dialectic logic that helps to identify the significant features of the object. Placed on syntagmatic and paradigmatic axes, intersection of such features produces a structure that is suitable for creating modal classifications and for a systematic description of the object. The article highlights the fact that while expressing modal meaning, the Estonian and Russian languages make use of particular adjaceny patterns of lexemes, structures and syntactic structures that have limited lexicosemantic and morphosyntactic variability.
Keywords: functional-semantic field; modality; Russian; Estonian |
| first_indexed | 2024-12-18T14:12:26Z |
| format | Article |
| id | doaj.art-b1d727546eaa4220a64143e4de5000b7 |
| institution | Directory Open Access Journal |
| issn | 1736-8987 2228-1339 |
| language | English |
| last_indexed | 2024-12-18T14:12:26Z |
| publishDate | 2016-12-01 |
| publisher | University of Tartu Press |
| record_format | Article |
| series | Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri |
| spelling | doaj.art-b1d727546eaa4220a64143e4de5000b72022-12-21T21:05:06ZengUniversity of Tartu PressEesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri1736-89872228-13392016-12-017210.12697/jeful.2016.7.2.02Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alusPille Eslon0Digitehnoloogiate instituut, Tallinna ÜlikoolKokkuvõte. Funktsionaalsemantiline väli on objektide klassifitseerimise ja võrdlemise universaalne vahend, mida saab kasutada nii ühe keele piires kui ka tüpoloogilises plaanis. Et välja konstrueerimise aluseks on loomulikud mõisteseosed, mitte grammati lised kategooriad ja lausesüntaks, siis sobib väli liigituste loomiseks, sh artiklis kirjel datud modaaltähenduste semantiline hierarhia, võimaldades täpsustada ja seletada ka mõningaid traditsioonilise keelekäsitluse raskuspunkte, näiteks tõeväärtushinnangu ambivalentsust. Modaalsuse välja konstrueerimiseks olen valinud tautoloogiliste ehk suletud ringide meetodi (ld idem per idem) ja semantilised hierarhiad. Semantilistes määrangutes võimaldab tähenduskomponentide lähedus-kaugus kombata leksikaalsemantilis(t)e rühma(de) piire, konstrueerida leksikaalsemantilisi mikrovälju ning neid omavahel siduda. Mõisteseoste üldistamisel olen modaalsuse funktsionaalsemantilise välja puhul kasutanud dialektilise loogika seadusi, mis aitavad leida objekti olulisi tunnuseid. Paigutatuna süntagmaatilisele ja paradigmaatilisele teljele, saab tunnuste ristumisest struktuur, mis on sobiv modaalliigituste loomiseks ja objekti süsteemseks kirjeldamiseks. Artiklis toon näiteid, mille põhjal saab järeldada, et ühe või teise modaaltähenduse väljendamisel on vene ja eesti keeles kasutusel lekseemide, vormide ning süntaktiliste struktuuride kindlad kooskasutusmallid, mille leksikaalsemantiline ja morfosüntaktiline varieerumine on piiratud. Keeliti esineb siin osalist või täielikku lahknevust, analoogiat ja kokkulangevusi. Abstract. Pille Eslon: The functional-semantic field as the basis for classifying modal meanings and comparing languages. The functionalsemantic field is a universal means for object classification and comparison that can be used both within a single language and typologically. Because the field is constructed using natural links between concepts, and not grammatical categories or sentence syntax, it lends itself to establishing classifications, including a semantic hierarchy of modal meanings discussed in the article. It allows us to clarify and elaborate on certain complexities of the construct of language, e.g. the ambivalence of the value judgement of truth. In order to establish and describe the links between concepts within a functional-semantic field, current research has resorted to lexicographical sources, corpuses and grammars of the Estonian and Russian languages. For the construction of the field of modality, the method of tautologic or closed circles (in Latin: idem per idem) was used. The proximity or distance of the components of meaning allows for the description of the bounds of lexicosemantic groups, for construction of lexicosemantic micro-fields and for their integration. Generalisation of conceptual links is based on the laws of dialectic logic that helps to identify the significant features of the object. Placed on syntagmatic and paradigmatic axes, intersection of such features produces a structure that is suitable for creating modal classifications and for a systematic description of the object. The article highlights the fact that while expressing modal meaning, the Estonian and Russian languages make use of particular adjaceny patterns of lexemes, structures and syntactic structures that have limited lexicosemantic and morphosyntactic variability. Keywords: functional-semantic field; modality; Russian; Estonianhttps://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/15196funktsionaalsemantiline välimodaalsusvene keeleesti keel |
| spellingShingle | Pille Eslon Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus Eesti ja Soome-ugri Keeleteaduse Ajakiri funktsionaalsemantiline väli modaalsus vene keel eesti keel |
| title | Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus |
| title_full | Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus |
| title_fullStr | Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus |
| title_full_unstemmed | Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus |
| title_short | Funktsionaalsemantiline väli kui modaaltähenduste liigitamise ja keelte võrdlemise alus |
| title_sort | funktsionaalsemantiline vali kui modaaltahenduste liigitamise ja keelte vordlemise alus |
| topic | funktsionaalsemantiline väli modaalsus vene keel eesti keel |
| url | https://ojs.utlib.ee/index.php/jeful/article/view/15196 |
| work_keys_str_mv | AT pilleeslon funktsionaalsemantilinevalikuimodaaltahendusteliigitamisejakeeltevordlemisealus |