Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?

<div class="column"><p><span>Eesti terminoloogiatöö praktikas on seni piisava tähelepanuta jäänud mõistetasandil avalduv kujundlikkus. Ka on suhtumine erialakeele kujundlikkusesse ambivalentne: kuigi terminiteoreetilistes käsitlustes kohtab üha enam kujundi kui tunnetusva...

Full description

Bibliographic Details
Main Author: Reet Hendrikson
Format: Article
Language:English
Published: Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics) 2013-04-01
Series:Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
Subjects:
Online Access:http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/212
_version_ 1818132114958188544
author Reet Hendrikson
author_facet Reet Hendrikson
author_sort Reet Hendrikson
collection DOAJ
description <div class="column"><p><span>Eesti terminoloogiatöö praktikas on seni piisava tähelepanuta jäänud mõistetasandil avalduv kujundlikkus. Ka on suhtumine erialakeele kujundlikkusesse ambivalentne: kuigi terminiteoreetilistes käsitlustes kohtab üha enam kujundi kui tunnetusvahendi tähtsustamist, on praktikas suhtumine jätkuvalt pigem kõhklev-tõrjuv. Samas on kujundliku taustaga termin sageli erialainimeste loomulik valik. </span></p> <p><span>Artikkel käsitlebki kujundlikkuse rolli oskuskeeles. Uurimisaineseks on magistrikursuse ohvitseride terminivalikud ja -põhjendused. Vaatlen, millal kalduvad ohvitserid eelistama kujundlikku terminit ja kuidas valikut põhjendatakse. Lähteks on tees, et funktsionaalse ja juurdumisvõimelise terminoloogia väljatöötamine eeldab teadlikkust sihtgrupi vajadustest, terminieelistustest ja mõistestusviisist. </span></p> <p><span>Sõjanduses, nagu teistelgi erialadel, on käibel kujundliku taustaga termineid, mida on traditsioonilises (oskus)keelekorralduses tavaks taunida kui toorlaene. Selgub, et taolised terminikujud omavad tihti erialainimeste eelistust ja on juurdunud. Ohvitseride terminivalikuid ja -põhjendusi jälgides tundub olevat vähemalt kaalumist väärt hüpotees, et lisaks puhtkeelelisele matkimisele võib taoliste keelendite eelistatus tuleneda inimtunnetuse kalduvusest mõ(is)testada teatavaid nähtusi kujundi abil. See omakorda seab teise valgusse nii mõnegi eesti (oskus)keelekorralduses seni kehtinud põhimõtte. </span></p></div><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.04</p>
first_indexed 2024-12-11T08:31:41Z
format Article
id doaj.art-e262bc0f3a484542b3a961ab1d492152
institution Directory Open Access Journal
issn 1736-2563
language English
last_indexed 2024-12-11T08:31:41Z
publishDate 2013-04-01
publisher Eesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)
record_format Article
series Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
spelling doaj.art-e262bc0f3a484542b3a961ab1d4921522022-12-22T01:14:26ZengEesti Rakenduslingvistika Ühing (Estonian Association for Applied Linguistics)Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat1736-25632013-04-010910.5128/ERYa9.04Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?Reet Hendrikson<div class="column"><p><span>Eesti terminoloogiatöö praktikas on seni piisava tähelepanuta jäänud mõistetasandil avalduv kujundlikkus. Ka on suhtumine erialakeele kujundlikkusesse ambivalentne: kuigi terminiteoreetilistes käsitlustes kohtab üha enam kujundi kui tunnetusvahendi tähtsustamist, on praktikas suhtumine jätkuvalt pigem kõhklev-tõrjuv. Samas on kujundliku taustaga termin sageli erialainimeste loomulik valik. </span></p> <p><span>Artikkel käsitlebki kujundlikkuse rolli oskuskeeles. Uurimisaineseks on magistrikursuse ohvitseride terminivalikud ja -põhjendused. Vaatlen, millal kalduvad ohvitserid eelistama kujundlikku terminit ja kuidas valikut põhjendatakse. Lähteks on tees, et funktsionaalse ja juurdumisvõimelise terminoloogia väljatöötamine eeldab teadlikkust sihtgrupi vajadustest, terminieelistustest ja mõistestusviisist. </span></p> <p><span>Sõjanduses, nagu teistelgi erialadel, on käibel kujundliku taustaga termineid, mida on traditsioonilises (oskus)keelekorralduses tavaks taunida kui toorlaene. Selgub, et taolised terminikujud omavad tihti erialainimeste eelistust ja on juurdunud. Ohvitseride terminivalikuid ja -põhjendusi jälgides tundub olevat vähemalt kaalumist väärt hüpotees, et lisaks puhtkeelelisele matkimisele võib taoliste keelendite eelistatus tuleneda inimtunnetuse kalduvusest mõ(is)testada teatavaid nähtusi kujundi abil. See omakorda seab teise valgusse nii mõnegi eesti (oskus)keelekorralduses seni kehtinud põhimõtte. </span></p></div><p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.04</p>http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/212sõjandus, terminoloogia, sotsiokognitiivne terminoloogiateooria, oskuskeelekorraldus, terminikorrastus, kognitiivne metafooriteooria, erialakeele metafoorsus, kujundlikkus, eesti keel
spellingShingle Reet Hendrikson
Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?
Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat
sõjandus, terminoloogia, sotsiokognitiivne terminoloogiateooria, oskuskeelekorraldus, terminikorrastus, kognitiivne metafooriteooria, erialakeele metafoorsus, kujundlikkus, eesti keel
title Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?
title_full Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?
title_fullStr Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?
title_full_unstemmed Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?
title_short Sõjanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk Kas kujund (oskus)keelt pigistab?
title_sort sojanduskeele ja kujundkeele ristteel ehk kas kujund oskus keelt pigistab
topic sõjandus, terminoloogia, sotsiokognitiivne terminoloogiateooria, oskuskeelekorraldus, terminikorrastus, kognitiivne metafooriteooria, erialakeele metafoorsus, kujundlikkus, eesti keel
url http://www.rakenduslingvistika.ee/ajakirjad/index.php/aastaraamat/article/view/212
work_keys_str_mv AT reethendrikson sojanduskeelejakujundkeeleristteelehkkaskujundoskuskeeltpigistab