10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine

Eesti põhikooli õpilaste loodusainete tulemused on PISA 2015 andmetel maailmas tipptasemel, kuid need ei kajastu gümnaasiumilõpetajatest kõrgkooli sisseastujate tasemes. Samas on ühiskonnas vajadus noorte järele, kes kasutavad loodusteaduslikke teadmisi probleemide lahendamiseks ning igapäevaelulist...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Aveliis Post, Helin Semilarski, Anne Laius
Format: Article
Language:English
Published: University of Tartu Press 2017-04-01
Series:Eesti Haridusteaduste Ajakiri
Subjects:
Online Access:https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13409
_version_ 1831599751449018368
author Aveliis Post
Helin Semilarski
Anne Laius
author_facet Aveliis Post
Helin Semilarski
Anne Laius
author_sort Aveliis Post
collection DOAJ
description Eesti põhikooli õpilaste loodusainete tulemused on PISA 2015 andmetel maailmas tipptasemel, kuid need ei kajastu gümnaasiumilõpetajatest kõrgkooli sisseastujate tasemes. Samas on ühiskonnas vajadus noorte järele, kes kasutavad loodusteaduslikke teadmisi probleemide lahendamiseks ning igapäevaeluliste otsuste tegemiseks ja põhjendamiseks. Uurimuse eesmärk on mõõta interdistsiplinaarse kontekstipõhise instrumendi abil 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alast kirjaoskust, võttes aluseks neli uuringuks välja valitud kognitiivset komponenti, et saada ülevaade gümnaasiumiõpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse tähtsaimate kognitiivsete komponentide hetkeolukorrast. Tulemused näitavad, et kolm mõõdetud kognitiivset komponenti (probleemide lahendamise oskus, otsuse tegemise ja põhjendamise oskus ning loodusteadusliku loova mõtlemise voolavus) on keskmisel või madalal saavutustasemel ning üks komponent (bioloogia-alaste teadmiste reprodutseerimine) kõrgel saavutustasemel. Uuringu tulemusena selgub, et õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsetes komponentides esineb soolisi erinevusi nii 10. kui ka 11. klassi õpilastel, kuid tüdrukute natuke paremad tulemused kõikide ülesannete lahendamisel ei ole statistiliselt ega ka sisuliselt olulised. Uuring näitab, et gümnaasiumiõpilastel on bioloogiahariduses vaja rohkem tähelepanu pöörata probleemide lahendamise, otsuste tegemise ja põhjendamise oskuste ning loovuse arendamisele.  Summary
first_indexed 2024-12-18T14:30:04Z
format Article
id doaj.art-e78b1b18dc314e7aa4dfc153ceb4154d
institution Directory Open Access Journal
issn 2346-562X
language English
last_indexed 2024-12-18T14:30:04Z
publishDate 2017-04-01
publisher University of Tartu Press
record_format Article
series Eesti Haridusteaduste Ajakiri
spelling doaj.art-e78b1b18dc314e7aa4dfc153ceb4154d2022-12-21T21:04:37ZengUniversity of Tartu PressEesti Haridusteaduste Ajakiri2346-562X2017-04-015110.12697/eha.2017.5.1.071332810. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamineAveliis PostHelin SemilarskiAnne LaiusEesti põhikooli õpilaste loodusainete tulemused on PISA 2015 andmetel maailmas tipptasemel, kuid need ei kajastu gümnaasiumilõpetajatest kõrgkooli sisseastujate tasemes. Samas on ühiskonnas vajadus noorte järele, kes kasutavad loodusteaduslikke teadmisi probleemide lahendamiseks ning igapäevaeluliste otsuste tegemiseks ja põhjendamiseks. Uurimuse eesmärk on mõõta interdistsiplinaarse kontekstipõhise instrumendi abil 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alast kirjaoskust, võttes aluseks neli uuringuks välja valitud kognitiivset komponenti, et saada ülevaade gümnaasiumiõpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse tähtsaimate kognitiivsete komponentide hetkeolukorrast. Tulemused näitavad, et kolm mõõdetud kognitiivset komponenti (probleemide lahendamise oskus, otsuse tegemise ja põhjendamise oskus ning loodusteadusliku loova mõtlemise voolavus) on keskmisel või madalal saavutustasemel ning üks komponent (bioloogia-alaste teadmiste reprodutseerimine) kõrgel saavutustasemel. Uuringu tulemusena selgub, et õpilaste bioloogiaalase kirjaoskuse kognitiivsetes komponentides esineb soolisi erinevusi nii 10. kui ka 11. klassi õpilastel, kuid tüdrukute natuke paremad tulemused kõikide ülesannete lahendamisel ei ole statistiliselt ega ka sisuliselt olulised. Uuring näitab, et gümnaasiumiõpilastel on bioloogiahariduses vaja rohkem tähelepanu pöörata probleemide lahendamise, otsuste tegemise ja põhjendamise oskuste ning loovuse arendamisele.  Summaryhttps://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13409bioloogia-alane kirjaoskuskontekstipõhine hindaminegümnaasiumiõpilased
spellingShingle Aveliis Post
Helin Semilarski
Anne Laius
10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
Eesti Haridusteaduste Ajakiri
bioloogia-alane kirjaoskus
kontekstipõhine hindamine
gümnaasiumiõpilased
title 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_full 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_fullStr 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_full_unstemmed 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_short 10. ja 11. klassi õpilaste bioloogia-alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
title_sort 10 ja 11 klassi opilaste bioloogia alase kirjaoskuse kognitiivsete komponentide hindamine
topic bioloogia-alane kirjaoskus
kontekstipõhine hindamine
gümnaasiumiõpilased
url https://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/13409
work_keys_str_mv AT aveliispost 10ja11klassiopilastebioloogiaalasekirjaoskusekognitiivsetekomponentidehindamine
AT helinsemilarski 10ja11klassiopilastebioloogiaalasekirjaoskusekognitiivsetekomponentidehindamine
AT annelaius 10ja11klassiopilastebioloogiaalasekirjaoskusekognitiivsetekomponentidehindamine