The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia

Siinses artiklis käsitletakse Tallinna (Põhja -Eesti) linna arengut ning Tallinna neljast lähisaarest suurima, Naissaare metsade ajalugu 13.–17. sajandil. 1219. aastal hõlmas Põhja-Eesti Taani kuningas Valdemar II, kes ehitas Toompea kõrgendikule kivikindlustuse. Põhja-Eestist sai Taani kuninga suve...

Full description

Bibliographic Details
Main Authors: Sander Heldur, Meikar Toivo
Format: Article
Language:English
Published: Sciendo 2021-12-01
Series:Metsanduslikud Uurimused
Subjects:
Online Access:https://doi.org/10.2478/fsmu-2021-0002
_version_ 1811289718445309952
author Sander Heldur
Meikar Toivo
author_facet Sander Heldur
Meikar Toivo
author_sort Sander Heldur
collection DOAJ
description Siinses artiklis käsitletakse Tallinna (Põhja -Eesti) linna arengut ning Tallinna neljast lähisaarest suurima, Naissaare metsade ajalugu 13.–17. sajandil. 1219. aastal hõlmas Põhja-Eesti Taani kuningas Valdemar II, kes ehitas Toompea kõrgendikule kivikindlustuse. Põhja-Eestist sai Taani kuninga suveräänse võimu all Eesti hertsogkond, kus keskus ja ametkond paiknesid Toompeal. Kivilinnus arenes hiljem Toompea ja Vanalinna asulaks, esimene sai kuberneri ja riigivõimu residentsiks, teine kujunes välja kõrgendikku ümbritseval alal. 1248. aastal sai Tallinn Lübecki linnaõigused. Taani kuninga Erik VI Menvedi 1297. aasta seadus andis saarte metsade ühiskasutuse Tallinna linnale ja Toompeale (st riigile). Valdavalt mändidega, väiksemal määral kuuskedega kaetud Naissaare kõrgete puudega mets oli ka meremärk. 1297. aasta seadust on hakatud käsitlema kui looduskaitse algust Eestis, sest see oli esimene metsakasutust ja kasutajate ringi reguleeriv seadus. Kuna riik ei sekkunud linna asjadesse, pidas viimane ennast Naissaare ainuomanikuks. Järgneva nelja sajandi jooksul saigi Tallinn kasutada Naissaare (ka teiste lähissaarte) metsi, mille puitu kasutati väga mitmesugusel otsatarbel. Linn oli metsamajandamisel suhteliselt ökonoomne. Kuid esines ka konflikte, nii taotles Eestimaa kuberner 1642. aastal raelt dokumentaalset kinnitust Naissaare kuuluvust linnale. Küsimuse lahendamiseks moodustati komisjon, kes ei suutnud lahendit pakkuda. Seda kasutas ära Eestimaa kuberner, kes 1645. aastal lasi hankida Naissaarelt rohkesti puitu, mis põhjustas linna pahameele. Seetõttu pidi sekkuma Rootsi kuninganna (1632–1654) Kristiina, kes 1653. aasta resolutsiooniga astus saarte metsade kuritarvitamise vastu, toetades metsade kaitsmisel Tallinna linna. Kubermangu valitsus, tundes oma kaasaomandi õigust saartele, hakkas Naissaare metsi rohkem kasutama, eelkõige fortifikatsioonitöödeks. See põhjustas linnas proteste ja vastumeetmeid, nii saatis raad 1686. aastal Naissaarele spetsiaalse vahtkonna, kes pidi jälgima, et rae tarbeks varutava ehituspuidu raiumisega ei mindaks liiale. Kui Rootsi riik viis 1689. aastal läbi mõisate reduktsiooni, siis riigistati peaaegu kogu linnasaras saartega. Kui muus osas sai linn oma endisi valdusi edasi kasutada, siis saared võeti riigi valitseda ja linnal keelati igasugune majanduslik tegevus, sealhulgas ka puude raie. 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul nõudsid mitmesugused linnarajatised rohkesti puitu ja seda tarbiti ka Naissaarelt. Aastast 1700 on pärit Naissaare metsade kaart, kust nähtub, et suurema osa metsadest moodustas noor männimets loodusliku uuendusega, puudus aga korralik palgimets.
first_indexed 2024-04-13T03:59:23Z
format Article
id doaj.art-f45936f0216f41f3b63e34d04e527439
institution Directory Open Access Journal
issn 1736-8723
language English
last_indexed 2024-04-13T03:59:23Z
publishDate 2021-12-01
publisher Sciendo
record_format Article
series Metsanduslikud Uurimused
spelling doaj.art-f45936f0216f41f3b63e34d04e5274392022-12-22T03:03:31ZengSciendoMetsanduslikud Uurimused1736-87232021-12-01741102510.2478/fsmu-2021-0002The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, EstoniaSander Heldur0Meikar Toivo11Retired scientist, Mahtra 9–121, 13811Tallinn, Estonia2Retired scientist, Vanasilla 17, 76401Saue, Laagri, EstoniaSiinses artiklis käsitletakse Tallinna (Põhja -Eesti) linna arengut ning Tallinna neljast lähisaarest suurima, Naissaare metsade ajalugu 13.–17. sajandil. 1219. aastal hõlmas Põhja-Eesti Taani kuningas Valdemar II, kes ehitas Toompea kõrgendikule kivikindlustuse. Põhja-Eestist sai Taani kuninga suveräänse võimu all Eesti hertsogkond, kus keskus ja ametkond paiknesid Toompeal. Kivilinnus arenes hiljem Toompea ja Vanalinna asulaks, esimene sai kuberneri ja riigivõimu residentsiks, teine kujunes välja kõrgendikku ümbritseval alal. 1248. aastal sai Tallinn Lübecki linnaõigused. Taani kuninga Erik VI Menvedi 1297. aasta seadus andis saarte metsade ühiskasutuse Tallinna linnale ja Toompeale (st riigile). Valdavalt mändidega, väiksemal määral kuuskedega kaetud Naissaare kõrgete puudega mets oli ka meremärk. 1297. aasta seadust on hakatud käsitlema kui looduskaitse algust Eestis, sest see oli esimene metsakasutust ja kasutajate ringi reguleeriv seadus. Kuna riik ei sekkunud linna asjadesse, pidas viimane ennast Naissaare ainuomanikuks. Järgneva nelja sajandi jooksul saigi Tallinn kasutada Naissaare (ka teiste lähissaarte) metsi, mille puitu kasutati väga mitmesugusel otsatarbel. Linn oli metsamajandamisel suhteliselt ökonoomne. Kuid esines ka konflikte, nii taotles Eestimaa kuberner 1642. aastal raelt dokumentaalset kinnitust Naissaare kuuluvust linnale. Küsimuse lahendamiseks moodustati komisjon, kes ei suutnud lahendit pakkuda. Seda kasutas ära Eestimaa kuberner, kes 1645. aastal lasi hankida Naissaarelt rohkesti puitu, mis põhjustas linna pahameele. Seetõttu pidi sekkuma Rootsi kuninganna (1632–1654) Kristiina, kes 1653. aasta resolutsiooniga astus saarte metsade kuritarvitamise vastu, toetades metsade kaitsmisel Tallinna linna. Kubermangu valitsus, tundes oma kaasaomandi õigust saartele, hakkas Naissaare metsi rohkem kasutama, eelkõige fortifikatsioonitöödeks. See põhjustas linnas proteste ja vastumeetmeid, nii saatis raad 1686. aastal Naissaarele spetsiaalse vahtkonna, kes pidi jälgima, et rae tarbeks varutava ehituspuidu raiumisega ei mindaks liiale. Kui Rootsi riik viis 1689. aastal läbi mõisate reduktsiooni, siis riigistati peaaegu kogu linnasaras saartega. Kui muus osas sai linn oma endisi valdusi edasi kasutada, siis saared võeti riigi valitseda ja linnal keelati igasugune majanduslik tegevus, sealhulgas ka puude raie. 17. sajandi lõpul ja 18. sajandi algul nõudsid mitmesugused linnarajatised rohkesti puitu ja seda tarbiti ka Naissaarelt. Aastast 1700 on pärit Naissaare metsade kaart, kust nähtub, et suurema osa metsadest moodustas noor männimets loodusliku uuendusega, puudus aga korralik palgimets.https://doi.org/10.2478/fsmu-2021-0002historymedieval forestlaw of kingnaissaarurban forest
spellingShingle Sander Heldur
Meikar Toivo
The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia
Metsanduslikud Uurimused
history
medieval forest
law of king
naissaar
urban forest
title The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia
title_full The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia
title_fullStr The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia
title_full_unstemmed The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia
title_short The Forests of Naissaare Island in 1297–1698 in relation to the development of the City of Tallinn, Estonia
title_sort forests of naissaare island in 1297 1698 in relation to the development of the city of tallinn estonia
topic history
medieval forest
law of king
naissaar
urban forest
url https://doi.org/10.2478/fsmu-2021-0002
work_keys_str_mv AT sanderheldur theforestsofnaissaareislandin12971698inrelationtothedevelopmentofthecityoftallinnestonia
AT meikartoivo theforestsofnaissaareislandin12971698inrelationtothedevelopmentofthecityoftallinnestonia
AT sanderheldur forestsofnaissaareislandin12971698inrelationtothedevelopmentofthecityoftallinnestonia
AT meikartoivo forestsofnaissaareislandin12971698inrelationtothedevelopmentofthecityoftallinnestonia